Katikkiro agambye nti emiganyulo mingi egifumbekedde mu nteekateeka y’okuyiikuula amafuta, era ng’abo bokka abanaaba beetegese obulungi bebajja okugifunamu.
Minister Ruth Nankabirwa yeebazizza Katikkiro olw’okukkiriza okubakyaza n’okwanjula enteekateeka zabwe, n’asaba abantu ba Kabaka okuziwagira.
Mu nsisinkano eno eyindidde mu Bulange e Mmengo, yeetabiddwamu ba minisita ba Kabaka, Abataka abakulu b’ebika, ba Ssenkulu b’ebitongole n’abavubuka.
Abakulira ebitongole by’amafuta ne Gas okuli ekiruηamya emirimu gy’amafuta ekya Uganda Petroleum Authority ne Uganda National Oil Company bategeezezza nti omulimu gw’okuyiikuula amafuta, okuteekateeka emidumu n’ebifo weganaasengejjerwa gunaatera okuggwa, olwo banna Uganda batandike okugalabako mu masekkati g’omwaka ogujja 2026.
Abakulu bakakasizza n’okugumya banna Uganda nti enteekateeka zino zonna zeekenneenyezebwa bulungi nga tewali kukosa butonde bwansi mu mbeera zonna.
Bateegezza nti enteekateeka zino zijjiddeko n’emiganyulo omuli okuzimba amasomero , ebisaawe by’omupiira nga waliwo ekigenda okuzimbibwa e Masaka, okusimba emiti era nga waliwo yiika 120 ez’ekibira ekisimbiddwa mu district y’e Kalungu.
Ssenkulu wa Uganda Petroleum Authority Alex Nnyombi agambye nti ng’ekitongole ekyekenneenya entambuza y’emirimu mu by’amafuta baliko ensonga 5 zebaateekako essira, okusobozesa omulimu gw’okuyiikuula amafuta okutambula obukwakku.
Mulimu; Okukuuma obutonde bwensi, Okukakasa nga bannansi beenyigira butereevu mu mirimu egy’ekikugu n’egyabulijjo, Okukakasa ng’ebikozesebwa ebisobola okufunika mu bitundu ewayita amafuta bisoosowazibwa, Okutunuulira ensaasaanya y’ensimbi wamu n’okukuuma ebiwandiiko mu bulambulukufu bwabyo.
Ssenkulu wa Uganda National Oil Company Proscovia Nabbanja, alaze emitendera amafuta agasimwa mwe gayita okuva mu nzizi okutuuka mu ssengejjero e Tanzania, ng’enzizi 17 ze zaakasimwa.
Ategeezezza nti omulimu gw’okuyiikuula amafuta mu nzizi okuli Tilenga ne Kingfisher kusuubirwa okutwala ebbanga lya myaka 25.
Enzizi zino zombi zisuubirwa okuyiikuulwamu amafuta obugalani (Barrows) obuwumbi mukaaga n’obukadde bitaano (6.5bln)
Buli kagalani kabaamu amafuta liita 160.
Bisakiddwa: Kamulegeya Achileo K












