Akakiiko ka parliament akekeneenya amabanja government geyagala okwewola era nga kekalondoola nebyenfuna byeggwanga, kayisizza okusaba kwa government okwewola ensimbi obuwumbi 772 okuva mu Standard Chartered bank Uganda, okutuusa amazzi amayonjo mu districts 4 ezibadde zitaawaanyizibwa ekizibu ky’amazzi.
Districts zino kuliko Kayunga, Mayuge, Kamuli ne Nakasongola.
Gavument gyebuvuddeko, yatwala okusaba kuno eri parliament ekkirizibwe okwewola ensimbi zino ziteekebwe mu nteekateeka gyeyatuuma Strategic Town water supply and sanitation Project.
Obuwumbi 120 government egenda kubwewola okuva mu katale ka Uganda mu ngeri yokutunda emisiinga egimanyiddwanga treasury bonds and bills ,okuyita mu banka enkulu ey’eggwanga.
Ensimbi endala obukadde bwa ddoola za america 183 bwe buwumbi bwa Uganda 641 zigenda kweewolebwa mu banka ya Standard Chartered Bank.
District okuli Kamuli Kayunga ne Nakasongola, government egenda kutereeza entambuza y’amazzi okugatuusa mu bitundu ebimu gyegatabadde, songa yo district ye Mayuge government egenda kuzimba system y’amazzi empya okumalawo ekizibu ky’emazzi ekibadde kitaataaganya ditrict zino.
Parliament yayitiddwa okuva mu luwummula olutaali lugere lwebaddemu, okuddamu okutuuza entuula zaayo era okusaba kwa government okukkirizibwa okwewola ensimbi zino obuwumbi 772 yeemu kweezo ensonga eziri ku mwanjo.
Ebyo nga bikyaali bityo era gavument olwaleero egenda kwanjulira palament okusaba okulala okweewola ensimbi obuwumbi 423 okuva mu kitongole ki African Development Fund okuzimba layini y’amasanyalaze egenda mu ggwanga lya South Sudan.
Waliwo n’okusaba okulala government kwetutte mu parliament okukkirizibwa okwewola ensimbi endala obuwumbi 70 okuva mu kitongole ki Arab Bank for Development in Africa BADEA okuzimba oluguudo lwa NEBBI-GOLI oluweza kilometer 16
Uganda werutuukidde olwaleero nga ebanjibwa trillion 116 n’obuwumbi 200, okusinziira ku alipoota envanyuma eya ministry yebyensimbi ekwata ku byenfuna by’eggwanga.#












